Maksud laekuvad mühinal

Mittemaksulisi tulusid laekus juuni lõpuks 516,8 miljonit eurot, mis on 159,3 miljonit eurot ehk 23,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu toetused summas 319,1 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 130,4 miljonit eurot ehk 29 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 79,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 75,9 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 4,3 miljardit eurot ehk 14,2 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 534,7 miljoni euro võrra peamiselt väljamakstud toetuste (pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused) suurenemise arvel. Kululiikidest suurimad olid antud toetused summas 2,02 miljardit, muud tegevuskulud summas 1,26 miljardit ning tööjõu- ja majandamiskulud 654,3 miljonit eurot. Kulude jaotumine kuude lõikes on olnud ühtlasem kui kahel eelneval aastal, kõikudes 660 ja 680 miljoni euro vahel kuus.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 42,9 miljonit eurot ehk 7 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 337,1 miljonit eurot (aastane kasv 2,4 protsenti). Majandamiskuludeks kasutati 317,2 miljonit eurot ehk 12,2 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga.

Investeeringuid tehti kuue kuuga 154,6 miljoni euro ulatuses, mis on 23,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 85,7 miljonit eurot, mis on 15,1 miljonit eurot ehk 21,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 68,5 miljoni euro ulatuses, mis on 51 miljonit eurot ehk 42,7 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti 204,1 miljonit eurot ehk 20,3 protsenti plaanitust, mis on 67,5 miljonit eurot vähem kui mullu peamiselt eelmise, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 42,2 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning juuni lõpu seisuga on lõpetatud projekte 14 127 ja töös 1005 projekti. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid ning käesoleval poolaastal on uue perioodi vahendeid kasutusele võetud 30,5 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,4 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,01 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta juuni lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 90,7 miljoni euro võrra ehk 6,1 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6 miljoni euro võrra, ulatudes 12,9 miljoni euroni.

Mai lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,57 protsenti SKPst ehk 116,1 miljonit eurot. Valitussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustus-fondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 200,5 miljonit eurot ja 16,2 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on alates aasta algusest suurenenud ja töötukassa ülejääk kasvanud. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 100,6 miljoni euro ulatuses ülejäägis.